GUARANI ÑE'ẼTEKUAA (GRAMÁTICA GUARANI)

Ñe’ẽtekuaa niko tembikuaaty (ciencia) ñanerekombo’éva ñañe’ẽ, ñahendu, ñamoñe’ẽ ha jahaikatu hagua peteĩ ñe’ẽte. Guarani, mayma ñe’ẽtéicha, oguereko avei iñe’ẽtekuaa.

Ñe’ëtẽkuaa oñemboja’ojey irundy vorépe:

  1. Purãngatu,
  2. Haikatu (Kuatiakatu),
  3. Ñe’ẽysajakuaa, ha
  4. Ñe’ẽjoajukatu.
  1. Purãngatu: Ha’e ñe’ẽtekuaa vore ñanerekombo’éva mba’éichapa ñambohyapuva’erã hekopete umi taipu (fonemas), ñe’ẽpehẽ (sílabas) ha ñe’ẽ (palabras) peteĩ ñe’ẽtegua.
  2. Haikatu (Kuatiakatu): Ha’e ñe’ẽtekuaa vore ñanerekombo’éva mba’éichapa jahaiva’érã hekopete umi taipu peteĩ ñe’ẽtegua.
  3. Ñe'ẽysajakuaa: Ha’e ñe’ẽtekuaa vore ñanemoarandúva jaikuaa hagua ñe’ẽ (palabras) ysaja (forma) ha avei jaikuaávo umi ñe’ẽ moambueha (accidentes).
  4. Ñe'ẽjoajukatu: Ha’e ñe’ẽtekuaa vore ñanerekombo’éva mba’eichaitépa ñambojoajukatuva’erã hekopete ñe’ẽ ñe’ẽjoajúpe.

Jesarekopyrã: Ko’ága rupi purãngatu ha haikatu ojoaju peteĩme ha oñembohéra Ñe’ẽpukuaa.

Fuente jehaijey

Por David Galeano Olivera (ATENEO DE LENGUA Y CULTURA GUARANI)